Soolaleivapidu

Hei, teie seal, olete kutsutud minu soolaleiva peole! Nagu ikka kombeks, peale paaripäevast sisseelamist tuleb korraldada soolaleivapidu. Seda ikka selleks, et külalised tooksid toredaid kingitusi, mida saaks oma igapäeva toimetamistes ära kasutada.

Kui ma oma vanast kodust lahkusin, läks nii kiireks, et unustasin needki vähesed asjad, mida olin jõudnud omaks pidama hakata, kaasa võtta. Seega tulin sealt ära kaks kätt taskus või õigemini neli käppa all. Hea, et uues kodus ootas mind päris oma elamine - teleri kasti sisse tehtud pesa. Arvestades tänapäeva kinnisvara hindu, arvan, et see koht läks karja juhil üpris kena kopika maksma.

Just selline, kaaruksega, nägi välja minu esimene kinnisvara.

Aklimatiseerunud paar päeva, vaatasin natuke tõsisema pilguga ringi, et kuidas oma kodu veelgi mugavamaks teha. Silma jäi mingi pehme, ümmargune ja triibluline elukas, mis vedeles jõude diivanil. Minu väikeste hammaste kutsele järele andes, nõustus ta hakkama minu küljealuseks. Paar päeva hiljem lisasin oma asjade nimistusse ka sooja pleedi, mis sama tarbetult diivanil vedeles. Sellega olid esialgsed ettevalmistused tehtud.

Kõige tähtsamad on käpad, need peavad hästi puhanud olema.

Soolaleivaks sain hästi toreda rohelise vaiba, millel on hea joosta ja vahel ka pikali heita, kui väsimus peale tuleb.

Aga mida tood sina mulle soolaleivaks?

Vaip toodi küll, aga sirgu ei tõmmatud. Eks ma pea siis ise seda tegema.