Näe, päris suure torniga on hakkama saadud.Ma ei saa aru, miks kõik Saaremaal ei ela. Seal on ju nii mõnus! Tegelikult, kui kõik Saaremaal elaks, siis enam nii mõnus ei oleks.
No on vaja niimoodi liikumatult seista. Aga eks ma siis seisa.Ruumi jooksmiseks ja ja avastamiseks on seal küllaga, ning kui naabrid kaasa arvata ja veel naabrite naabrid kah, siis... no igal juhul tegemist jätkub.
Esimese hooga oma valdusi üle vaadates sain saagiks ühe mitte elava linnu. Suure uhkustundega tõttasin seda oma pererahvale näitama, kuid selle asemel, et rõõmustada saagi üle koos minuga, petsid nad selle alatul kombel minu käest välja. Tõsi, asemele sain ühe hea maiuse, nii et ega ma selle üle eriti ei kurda.
Puhkan, aga olen valvas, äkki toimub midagi ilma minuta.Kõige rohkem meeldib mulle naabrite valdusi inspekteerida. Ükspäev sattusin naabritädi kanalasse. Pean ütlema, et kanad on üsna mõttetud linnud ja nende ninamees kukk samuti. Küll ma kutsusin neid minuga mängima ja koos kiiremaid ringe tegema, kuid ei midagi. Selle asemel, et elust rõõmu tunda, hakkasin nad hoopis kaagutama ja paaniliselt kanalas edasi-tagasi lendama. Pidu ei kestnud kaua, tuli naabritädi ja seletas, et kand ongi sellised paanitsejad ja mul on parem koju minna. Mis teha - vanemaid inimesi tuleb kuulata.
Kõige mõnusam on juua otse kraanist. Te ei oska?
