Täna öösel oligi see aeg, kui kella keerati terve 
tunni võrra tagasi. Midagi head sellest ei juhtunud, sest kõht läks ikka omal ajal tühjaks. Kõhukella pole võimalik keerata, aga eks ma harju. Viimasel oktoobri pühapäeval olin tükk aega omas hoovis ja ajasin palli taga. Teatavasti pallimäng nõuab vähemalt kahte - üks kes palli viskaks ja teine, kes palli tagasi tooks.
Aga eks sa katsu korralikult palli mängida, kui peremehel on mingi suur asi musta toruga käes ja kogu aeg sihib mind. Midagi hullu sellest küll ei sündinud, aga igaks juhuks tuli valvas olla.
Kahe palliga oli päris tore mängida - üks lendab ja teine juba hambus. Niimoodi läks aeg päris ruttu ja vahepeal hakkas juba hämarduma. Mõnikord kippusid pallid küll ära kaduma, aga kiire otsin ja hambus ta oligi. Pallil võiks selline spetsiaalne sang küljes olla, siis on teda ju hea hambusse võtta. Teisest küljest ega ta vist siis nii hästi ei põrkaks ja ei veereks.
Ning nii juhtuski, et kõige suurema mängu hoos veeres pall aia alt läbi ja kohe tänavale. Päästeoperatsioon algas kohe,niikaua kui peremees pallile järele läks, jälgisin mina valvsa pilguga palli, et keegi võõras sellega mängima ei hakkaks. Õnneks laabus kõik hästi ja päästeoperatsiooni võis lugeda õnnelikult lõppenuks. 
