Juuni lõpus sai taas külastada piirilinna Narvat, seekord lihtsalt niisama, ilma kindla eesmärgita. Minu lemmikkohaks hakkab kujunema Narva-Jõesuu, mis ka varasematel aegadel on olnud kuulus puhke- ja supluskoht.
Õhtul ja keskusest eemal, kui rahvast on vähem, saab täiesti vabalt rannaribal joosta ja päeva jooksul kogunenud energiat välja elada. Keegi ei sega. Kord sattusin jooksmisega nii hoogu, et ei pannudki tähele, kui rinnust saati vees olin ja siis tuli veel ka üks salakaval laine... Ühesõnaga, ujumishooaeg sai avatud.
Muuseas, see käis kõik nii äkki, et sellest pilte polegi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar